Archives

Speltatooted

Speltanisu ehk ürgnisu on viimasel ajal taas avastatud ning muutunud väga populaarseks. Speltanisu sisaldab rohkelt vitamiine ja mineraale ning tema toiteväärtus on kaks korda suurem kui tavanisul, lisaks on ta kergemini seeditav. Madal gluteenitase muudab selle sobilikuks inimestele, kes eelistavad gluteenivaest dieeti. Speltanisujahud on kiudainerikkamad, õrnalt tumedamat värvi ning mõnusa pähklise maitsega. Speltajahust valmistatud tainas kerkib tagasihoidlikumalt ja küpsetised tulevad veidi tihkemad. Kerkimist saab parandada, kui kasutada speltajahu koos tavalise nisujahuga.

Nisutooted

Kui retseptis ei ole väga tähtsal kohal taina kerkimisomadused, võid valge nisujahu edukalt asendada tervislikuma täistera nisujahuga. Lisades kuni kolmandiku vajaminevast kogusest nisupüülijahu, paranevad ka taina küpsetamisomadused. Suuremat kogust nisupüülijahuga asendades vähenevad aga täisterajahu tervislikud omadused oluliselt.

Rukkitooted

Rukkil on traditsiooniliselt kindel koht eestlaste toidulaual. Kasutame rukkitoodete valmistamisel 1875a eestis aretatud rukkisorti Sangaste. ‘Sangaste’ on vanim praegusel ajal tootmises levinud kultuurrukki sort. Rukis sisaldab rohkesti B-vitamiine, E-vitamiini, pantoteenhapet (B5-vit.) ja foolhapet. Täistera- või lihtjahust valmistatud rukkileivas on arvestatavas koguses vitamiine B10, B1, B2, B3 ja E. 100 grammi rukkileiba katab vähemalt 10–15% nende vitamiinide päevasest vajadusest. Samuti leidub temas rohkelt asendamatuid aminohappeid, mis on “ehitusplokkideks” proteiinidele ning lihaskoele. Kõik füüsilised protsessid organismis, nagu näiteks energia kulutamine, taastumine, lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine, on otseses sõltuvuses aminohapetest.

Odratooted

Oder on esimene teravili, mida hakati kasvatama ning kodukohaks peetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu-Aasiat.

Oder koos nisuga olid esimesed teraviljad ka Eesti alal u. 4000 aastat tagasi. Eestlaste toidulaual oli odral tähtis koht, näiteks keedeti odraputru, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Lisaks armastati tangu- ja verivorste ning kruubiputru. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi.

Kaeratooted

Harilik kaer pärineb tõenäoliselt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast. Võrreldes teiste teraviljadega (nisu, oder) kuulub kaer nooremate kultuurtaimede hulka. Lähis-Idas hakati kaera kasvatama umbes 1700 a. eK., Eestis I aastatuhande teisel poolel.

Kaerast tehakse kaerajahu, -helbeid ja -kruupe. Eestis on kaerast aegade jooksul valmistatud palju erinevaid toite, näiteks kaerakörti, kaerakile, kaeratanguputru, kaeratangu-piimasuppi. Tänapäeval on levinuim kaerahelbepuder, kuid kaer on leidnud kindla koha ka müslides ja erinevates küpsetistes.

Toortatratooted

Tatra kodumaaks peetakse Tiibetit. Tatart on kasvatatud Hiinas ja mujal idamaades alates 10.–13. sajandist, kust ta Türgi ja Venemaa kaudu jõudis Mandri-Euroopasse. Eestisse toodi tatar 18. sajandil Siberist, kus seda kasvatasid tatarlased – sellest ka nimetus “tatar”.

Tatart peetakse küll teraviljaks, kuid tegelikult on hoopis rabarberi ja oblika sugualane ning tema vilja kutsutakse pähkliks. Tatra koorimisel kasutame mehhaaniliselt koorimist, see võimaldab kestad teradest hõõrumise teel eemaldada. Tänu sellele jääbki tatratera heledaks ja säilivad kõik tatras sisalduvad kasulikud toitained.

Hernetooted

Kasutada kastmetes, kotlettides, kookides ning sobib hästi küpsetamiseks või praadimiseks mõeldud tainasse.

Täisterahelbed

Enne helbeks pressimist viljatera ei lihvita, et tera kestast jääks alles võimalikult palju täisväärtuslikku ja kasulikku. Täisterahelbed sisaldavad märksa enam kiudaineid, vitamiine ja mineraale kui kooritud teradest tooted. Kiudained pidurdavad süsivesikute kiiret imendumist. See tagab veresuhkru pikema tasakaalu, mis omakorda hoiab energiataseme ja meeleolu stabiilsena ning aju kauem töövõimelisena. Kiudainerikas toit tekitab kiiremini küllastustunde ning kõht püsib kauem täis. Mitmeviljahelbed sisaldavad speltanisu, mille toiteväärtus on tavalisest nisust mitu korda suurem, lisaks on speltanisu kergemini seeditav. Kolme- ja neljaviljahelvestest valmib maitsev ja toitev puder või müsli, helbeid sobib lisada ka küpsetistele.